Kuidas sündis MTÜ Veebiperemees
See kõik sai alguse 2009. aasta juulis Emmeliinest, paariaastasest kassist, kes elas Viljandi kodutute loomade varjupaigas. Kui ma Emmeliinega tuttavaks sain, oli tema ja ta kolme vastsündinud poja koduks väikeloomade transportimiseks mõeldud puur, mis oma mõõtmetelt jääb alla keskmise suurusega linnupuurile. Sinna mahtus vaevalt liivakast, käppade sirutamisest ei olnud juttugi. See vaatepilt ei lasknud mul enam öösiti magada.
Esimese asjana otsustasin kiisule muretseda suurema puuri. Koerte näitusepuurid sobivad selleks suurepäraselt. Nüüdsest võis kassiema oma "kahetoalises korteris" käppasid sirutada ning poegadel oli rohkem ruumi kasvada ja mürada. Nii saigi alguse minu sõprus Emmeliinega. Käisin teda iga nädal vaatamas ja alati viisin midagi head kaasa. Aga unerahu ei saanud ma ikkagi tagasi. Nähes seda, kui palju oleks vaja veel ära teha, et varjupaiga loomadel pisutki paremad tingimused oleksid, hakkas mu mõte tööle: kuidas võimaldada inimestel, kes sooviksid kasvõi natukenegi loomi aidata, lihtsalt ning läbipaistvalt panustada?
Tänapäevane elu on lahutamatult seotud internetiga. Tütre emana meenus mulle, et internetis on lastele mõeldud kasvatuslik mäng, kus nad peavad oma nn virtuaalseid lemmikuid toitma ja hooldama. Selle mängu põhimõte tundus lihtne, kuid elutu. Teades, kui paljudele inimestele tegelikult läheb korda kodutute loomade käekäik, mõistsin, et abivajajaid ja abipakkujaid vahendav veebikeskkond - seekord elus hingedel rajanev - tuleb kohe ära teha.
Mis võiks olla lihtsam, kui idee pakkuda neile, kes ei saa varjupaika reaalselt appi minna, võimalust aidata hädasolijaid virtuaalselt - projekt "Veebiperemees" oli sündinud! Kiiresti asusin otsima inimest, kes aitaks luua vajaliku veebilahenduse. Tänu oma heale sõbrale tutvusin toreda ja abivalmis Helenaga, kellega koostöös sündiski pilootprojekt "Veebiperemees", esialgu Varjupaikade MTÜ abistamiseks.
20.10.2009 avati veebileht lõpuks kõikide annetajate jaoks. Vaid viie esimese kuuga kogusime 80 000 krooni abistamaks viie Eesti varjupaiga loomi. Suur tänu veelkord kõigile headele inimestele, kelle omakasupüüdmatu abita ei oleks see projekt sündinud! Tänaseks saame "Veebiperemehe" lahendust pakkuda juba kõigi Eesti varjupaikade loomade heaks.
Keda huvitab, mis sai kiisust nimega Emmeliine, siis see kassipiiga elab nüüd Soomes ning tema kolm armsat poega Iivo, Iir ja Ploomike on samuti päris oma kodudes, ja ma loodan, et neil läheb hästi.
MTÜ Veebiperemees juhatuse liige Katrin Kalvi
Jaga Veebiperemehe keskkonda oma sõpradega: